2025. aasta linnaeelarve prioriteediks spordi ja liikumisharrastuse valdkonnas on tallinlaste liikumisharjumuste edendamine ja spordirajatiste arendamine. Valdkonna tegevuskuludeks ja investeeringuteks on kavandatud kokku 36,4 miljonit eurot.

„Tallinn kannab 2025. aastal Euroopa spordipealinna tiitlit. See tähendab tavapärasest rohkem suuri spordisündmusi, aga samal ajal ka suuremat tähelepanu tallinlaste igapäevaste liikumisharjumuste parandamisele,“ rääkis abilinnapea Kaarel Oja.

„Rajame spordipealinna raames üle linna pea kümmekond uut avalikku spordirajatist, suurendame laste ja noorte sporditegevuse toetust ning käivitame mahuka treeningute sarja eakatele,“ tõi Oja mõned näited uuest algatustest.

Spordipealinna tiitliaastat tähistab linn põhiprogrammiga „Üks ring veel“, kus igal kalendrikuul tõstetakse esile mõni konkreetne spordiala, tutvustades laiemalt selle harrastamise võimalusi. Programmi on kaasatud nii alaliidud, tippsportlased, spordiklubid kui harrastajaid. Aasta esimesel kuul on tähelepanu suusaaladel, mille raames rajatakse Tallinna lauluväljakule talialade park ja üle aastate ka uus kunstlumega suusarada.

Aasta suursündmuseks on augustis toimuvad 57. rahvusvahelised laste mängud, mis toovad Tallinna ligi 1000 osalejat maailma 70 linnast ja kus 12–15-aastased koolinoored võistlevad omavahel seitsmel spordialal. Selle raames rajatakse Vabaduse väljakule rannavõrkpalli ja 3x3 korvpalli väljakud, mis peale mängude lõppu mõneks ajaks kõigile kasutamiseks jäävad.

Lisaks traditsioonilistele suurüritustele jõuab pealinna mitmeid tiitlivõistlusi, sh avamerepurjetamise, veemootorispordi ja jäähoki I divisjoni B-grupi maailmameistrivõistlused, maailmakarikaetapp murdmaasuusatamises ning Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises, võimlemises ja piljardis. Spordipealinna programmi läbiviimiseks on eelarvesse kavandatud 4 miljonit eurot, millele lisandub 1,6 miljonit toetusi rahvus­vaheliste suursündmuste korraldajatele.

Algavaks aastaks on üle vaadatud linna spordivaldkonna toetusmeetmed ning korrastatud nende tingimusi. „Pöörame erilist tähelepanu noorte sporditegevuse toetamisele. Niinimetatud pearahatoetus kasvab 6,9 miljonilt eurolt 8,6 miljonile ning sellega laieneb toetuse saajate ring ka 5- ja 6-aastastele“, rõhutas Oja. „Linna eesmärgiks on, et trennides käimine oleks kättesaadav kõigile noortele ning suurendame seetõttu linna toetust spordiklubidele, mis omakorda vähendab lapsevanemate osa.“ Muudatus eeldab koostöös spordiklubide esindajatega Tallinna sporditegevuse toetamise korra muutmist ning lisatoetus rakendub seetõttu aasta teises pooles.

Noorte organiseeritud sporditegevuse kõrval võtab Tallinn abilinnapea sõnul süsteemselt tähelepanu alla ka eakate liikumisharrastuse. „Juba aasta alguses käivitame kutseliste treenerite juhendamisel üle linna kümned ujumise, lihastreeningu, kergejõustiku ja pallimängude treeningrühmad, millest saavad igal nädalal osa ligi 2500 pensioniealist tallinlast,“ rääkis Oja.

Aasta algusest korraldatakse ümber linna spordiasutuste juhtimine ning seitse erinevat linna spordikeskust ühes koos 21 spordihalli, ujula ja staadioniga viiakse ühtse juhtimise alla. Uue asutuse nimeks saab Tallinna Spordikeskus. Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada ja ajakohastada spordiasutuste osutatavaid teenuseid, et need vastaksid enam tallinlaste ootusele ning sporditaristu oleks ka majanduslikult tulemuslikumalt hallatud.

Olulisimad investeeringud on spordivaldkonnas Kadrioru staadion ja Lasnamäe ujula. 2026. aastal oma 100. sünnipäeva tähistaval Kadrioru staadionil algab järgmisel aastal kaua oodatud renoveerimine, mille kogumaksumus ületab 20 miljonit eurot. Sellega paralleelselt valmistab linn ette töid järgmise suurobjektiga alustamiseks ehk algavad uuesti Varraku tänavale rajatava täismõõdus ujula projekteerimistööd. Edasi liigutaks ka Sõle spordikeskuse juurdeehituse ettevalmistustöödega ning koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga alustatakse aastaringselt kasutatava statsionaarse jalgpallihalli projekteerimist ja ehitust aadressil Punane tn 69. Eelnevatele lisaks kavandab linn ka Skoone bastioni lähedusse Rannavärava staadionit, et leevendada kesklinna koolide sportimisvõimaluste kitsikust.

Spordi ja liikumisharrastuse valdkonna tegevuskuludeks kavandatud kokku 28,2 miljonit eurot ning investeeringuteks 8,2 miljonit eurot. 

Tallinna linnavalitsus esitas volikogule 2025. aasta linnaeelarve eelnõu kogumahuga 1,29 miljardit eurot. Tegevuskuludeks on eelarves kavandatud kokku 1,03 miljonit eurot ning investeerimistegevuseks on eelnõus ette nähtud 250 miljonit eurot. Tulude üldmahuks kavandatakse 1,1 miljardit eurot.