Rahvusvahelised laste mängud on nagu miniolümpia, mis toob Tallinna võistlema 1000- 1500 noort 60- 90 linnast maailmas. Järgmisel aastal kannab Tallinn Euroopa spordipealinna tiitlit ning see on vaid üks spordi suursündmustest, mis meid ees ootab.

Euroopa spordipealinna büroo projektijuht Robert Peetsi sõnul tasub Tallinnal 2025. aasta augustis toimuvate rahvusvaheliste laste mängude üle kindlasti uhke olla. „See on nagu nädala kestev miniolümpia, kus 12-15 aastased noored võistlevad seitsmel erineval spordialal,“ ütles ta. „Tavaliselt osaleb neil 1000- 1500 last 60- 90 linnast maailmas. See on üks suuremaid spordiaasta sündmusi, mis korraldamisele läheb. Sündmus toob palju väliskülalisi, lisaks sportlastele ka nende vanemaid, sõpru, treenereid ja ajakirjanikke.“

Laste mängudel saavad osaleda noored, kel pole veel ette näidata mingeid Euroopa või maailma meistrivõistluste tiitleid. Nad saavad siis suurvõistluse kogemuse. Peetsi sõnul tuleb mängude toimumise eest Tallinnas suur tänu öelda koolispordi liidule, kes oma kontaktide kaudu asju ajas. „Esialgu pidid mängud toimuma Iisraelis, kuid sõja tõttu jäid need seal korraldamata,“ selgitas Peets. „Me saime viimasel hetkel nö jala ukse vahele ja mängude korraldusõiguse endale.“

Spordipealinna aasta seisab sportimishuvi suurenemise eest rahva seas. Korraldajate mõte on, et iga kuu spordipealinna aastas oleks mõne spordiala teemaline. „Tahame igal kuul linnarahvale tutvustada mingit spordiala, mis mõnele on mingil põhjusel seni jäänud kättesaamatuks,“ ütles Peets.

Eesti kergejõustikuliidu juhatuse liige Mati Lillialliku kinnitusel annab spordipealinna aasta mingitele aladele ja võistlustele suurema kõlapinna, et need ei oleks tuntud vaid kitsamas ringis. „Meil on tänu tiitlile kasutada vägevamad hääletorud,“ märkis ta. „Liikumine hoiab nii füüsise kui vaimu erksana, füüsiliselt aktiivne inimene on palju võimekam. Igaüks võib valida endale jõukohased alad ja tempo. Regulaarne mõõdukas liigutamine hoiab kogu ühiskonna tervena.“

Iga kuu tutvustab mõnda spordiala

Peetsi sõnul korraldab linn erinevate alade tutvustamiseks ja populariseerimiseks enda spordibaasides demo spordipäevi, et inimesed need alad hõlpsamalt üles leiaksid. „Näiteks talvekuud on pühendatud suusatamisele jt talispordialadele, mai aga on traditsiooniliselt jooksukuu,“ sõnas ta. „Siis on ju kavas Eesti suurim rahvaspordiüritus maijooks.“

Lilliallik seisab just suurte rahvajooksude korraldamise eest. „Jah, ka spordipealinna aasta ühed tähtsündmused on maijooks ja Tallinna maraton mõistagi,“ ütles ta. „Tallinn on paljudel jooksuturistidel veel suhteliselt avastamata maa ja Euroopa spordipealinna tiitel võiks neid siia kokku meelitada küll.“

Peets kinnitas, et traditsiooniliste suursündmuste korraldajad on eriti rõõmsad spordipealinna tiitli üle. „Eks nad saavad Euroopa spordipealinna tiitlit oma välisturunduses ära kasutada. Nad loodavad, et see toob välisosalejate arvu kasvu,“ lausus ta.

„Sport on selline pehme väärtus ühiskonnas, mille abil on hea tuntust ja populaarsust kasvatada,“ märkis ka Lilliallik. „Kui spordipealinna oskuslikult korraldada ja kaasata sellesse võimalikult palju nii eesti inimesi kui välismaalasi, siis see on kõigile inspiratsiooniks. Eks tiitel aitab leida alaliitudel ka sponsoreid ja toetajaid.“

On spordialasid, mis otsivad suurvõistluste korraldajaid ja teisi alasid, kus korraldamisõiguse pärast käib tihe konkurents. Tiitel tõotab tuua ihaldatud suuri spordisündmusi Tallinnasse juurde. „Näiteks oli Euroopa spordipealinna tiitel üks argument, miks murdmaa suusatamise maailmakarika etapp taas meie lauluväljakule tuleb,“ kinnitas Peets.

Tallinn sai Peetsi sõnul Euroopa spordipealinna tiitli ilmselt heade sportimisvõimaluste pärast. „Meil on päris heal tasemel spordibaaside võrk,“ märkis ta. „Kompaktses linnas on erinevate alade treeningpaikadega hästi kaetud.“

Tallinn on kogenud suursündmuste korraldaja

Teiseks põhjuseks peab projektijuht, et Tallinnal on juba kogemused suurte spordisündmuste korraldamisel. „Väga paljud tiitlivõistlused on siin toimunud,“ tähendas Peets. „Eks see oli ka asjaolude ja õnne kokkusattumus. Näiteks koroona tõttu toimusid Tallinnas paljud iluuisutamise tiitlivõistlused järjest. Ka autoralli maailmameistrivõistluste etapp jõudis Eestisse koroona tõttu. Muu maailm oli kinni aga Eesti korraldajatel jagus tahet ja nutikust see keerulistes oludes siiski läbi viia. Eesti alaliidud on näinud mitte probleemi, vaid lahendusi. Seetõttu on neil maailmas hea maine.“

Samas rahvaspordiürituste osalejate arvule andis koroona Lillialliku sõnul väikse põntsu. „Eks suurem spordiüritustel võistlemise laine jäi jah koroonaeelsesse aega enne piiranguid. Siiski rõõmustab, et tasapisi hakkab nt jooksuvõistlustel osalejate arv kasvama. Võib loota, et ehk spordipealinna aasta toob ka uued osalejate rekordid. Jooksmine on ka selline ala, mis ei vaja erilist varustust ja mida saab harrastada paljudes kohtades.“

Euroopa spordipealinna programmi koostamine endiselt käib. „Pool linna enda korraldatavatest spordipealinna üritustest on kavas koos,“ kinnitas Peets. „Samas koostame programmi koos spordi alaliitudega, kes pakuvad välja klubisid, kellega koos mingeid sündmusi korraldada. Kõik tahab veel kooskõlastamist.“